Kadripäeval käivad kadrisandid majast majja ja mängivad seal erinevaid mänge. Traditsioonilistele tegevustele on aja jooksul lisandunud ka tänapäevasemad mängud, millest üks on telefonimäng. Tõlkijatele seostub see aga ühe teise nähtusega, milleks on releetõlge ehk tõlkimine läbi ühe või mitme vahendava keele ehk tõlke tõlkimine.
Releetõlget kasutatakse tavaliselt siis, kui soovitud keelesuunale ei õnnestu leida tõlkijat. Sageli on põhjuseks ka tõlketeenuse hind – vähem levinud keelesuundadel tõlkimine võib olla oluliselt kallim kui releetõlge. Samuti võib tõlkija pakutav tähtaeg olla suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu tellija jaoks sobimatult pikk. Sellisel juhul tundub mõistlikum tellida tõlge vahendava keele kaudu, milleks on enamasti inglise keel kui üleilmne lingua franca.
Nii väikese keeleruumi puhul nagu Eesti on releetõlge kohati paratamatus. Releetõlge ei pruugi ilmtingimata tähendada kehva lõppkvaliteeti, kuid siiski tuleb olla valmis selleks, et tulemus ei ole päris sama, mis originaalkeelest tõlkides. Releetõlke korral muutub või lisandub alati midagi või läheb miski tõlkes kaduma. Spetsiifilise terminoloogiaga tekstides avaldub see veidrate, konteksti sobimatute terminitena ja näiteks ilukirjanduse või poeesia puhul võib minna kaduma see „eriline miski“, mis oli olemas lähtetekstis.
Releetõlge on levinud tööviis ELi tekstide tõlkimisel. Kuigi ELis on sätestatud, et iga liikmesriigi keel on ametlik suhtluskeel, on tegelik olukord midagi muud. Majanduslike põhjuste ja sobivate spetsialistide nappuse tõttu luuakse kontakt „väikeste“ keelte vahel ainult vahendajakeele kaudu (enamasti on see inglise keel). Pikemad dokumendid saadetakse ELi tõlkekeskustest väljapoole tõlkebüroodele, kus töötavad aga erineva tasemega tõlkijad. Igas selle „telefoni“ etapis võib juhtuda apsakaid, alustades kasvõi sellest, et autor kirjutab keeles, mida ta küll oskab, kuid mis ei ole ta emakeel, ja vead satuvad juba lähteteksti. Sageli nurjab tõlkeprotsessi sujuvuse ka tähtaeg – tõlkijad on hästi tuttavad olukorraga, kus „tähtaeg on eile“. Kõik need asjaolud soodustavad telefoniefekti tekkimist.
Telefoniefekti näeb tihti ka näiteks tehnikaalastes ja juriidilistes tekstides. Tõlkimiseks ei piisa vaid keeleoskusest, kuna see ei asenda muid teadmisi. Tõlkija võib suurepäraselt osata võõrkeelt, kuid kui ta ei tea midagi tõlgitava teksti sisust, on raske saavutada sihtkeeles arusaadavat tulemust. Kui võõrkeelsel sõnal on sihtkeeles mitu vastet, tuleb sobivaima leidmiseks osata eri vastete tähendusi hinnata ja tõlgitava teksti olustikuga kokku sobitada, mida aga ei suuda kõik tõlkijad. Kui tekst käib läbi mitme tõlkija käest, kelle teadmised tõlgitava valdkonna kohta on erinevad, ongi telefoniefekt kerge tekkima.
Mõnede keelesuundade puhul on vahenduskeele kasutamine paratamatu, kuid võimalusel tasub alati eelistada tõlkimist algkeelest. Samuti tasub meeles pidada, et kvaliteetne töö ei sünni kiirustades, mistõttu tuleb tõlke tellimisel jätta tõlkija(te)le töö tegemiseks piisavalt aega. Keerukama terminoloogiaga tekstide puhul tasub kindlasti tellida ka toimetamisteenus vähemalt lõplikus sihtkeeles.
Inspiratsioon: sirp.ee, eurokeelehoole.eki.ee, maksumaksjad.ee, euroopaliikumine.ee, indirectrans.com
