Notariaalselt kinnitatavad tõlked
Notariaalselt saab Eestis kinnitada avalike dokumentide tõlkeid, mis on tehtud võõrkeelest emakeelde. Notar ei kinnita tõlke õigsust, vaid tõlkija allkirja õigsust. Tõlkija peab olema notarile teada ja usaldusväärne.
Praegustest seadustest tulenevalt saab notar kinnitada tõlkija allkirja õigsust keelesuunal võõrkeel – eesti keel kuni 31.12.2019.
Kui on soov kasutada avalik-õiguslikke Eestis koostatud dokumente välismaal või vastupidi, tuleb need üldjuhul tõlkida, kinnitada ja legaliseerida või apostillida.
Ühekordselt väljastatavate dokumentide, nagu sünnitunnistus, abielutunnistus, surmatunnistus, lõputunnistus, hinneteleht jne, tõlke tellimisel peaks arvestama sellega, et tõlkele lisaks tuleb tellida ka ärakiri dokumendist, mille külge tõlge kinnitatakse. Korduvväljastusega dokumentide korral saate ise otsustada, kas soovite tõlke kinnitada ärakirja või originaaldokumendi külge.
Kui soovite tellida tõlget välisriigis väljastatud dokumendist, tuleb enne tõlke tellimist veenduda, et dokument on apostilliga varustatud või legaliseeritud.
Notariaalse kinnituse hind
Notari tasu on reguleeritud notari tasu seaduse §-ga 31, mille kohaselt allkirja õigsuse kinnitamine maksab 12,75 EUR, dokumendi ärakiri (1 lk) 3,19 EUR.
Hindadele lisandub KM.
Tasub teada!
Alati tasub enne dokumendi tõlkimist uurida asutusest, kuhu dokument esitatakse, kui ametlik peab tõlke kinnitus olema. Tööandjad ja õppeasutused võivad aktsepteerida ka tõlkebüroo kinnitusega tõlget. Tõlkebüroo kinnituse puhul lisatakse tõlkele vastutava isiku allkiri ja tõlkebüroo tempel. Meie büroos on tõlkebüroo kinnitus tasuta.
Lisaks on viimastel aastatel levinud tava see, et õppeasutused väljastavad lõputunnistuse, hinnetelehe vms ka inglise keeles. Samuti saab küsida muid tõendeid (nt sünnitõend) vastavatest asutusest.
Pakutud alternatiivid võivad aidata üsna palju kokku hoida.
Notariaalselt kinnitatavad tõlked / vandetõlgi kinnitatavad tõlked
Dokument tuleb tõlkida, kinnitada ja legaliseerida või apostillida, kui te soovite kasutada Eestis koostatud dokumente välismaal või vastupidi.
Notariaalselt saab Eestis kinnitada avalike dokumentide tõlkeid.
Dokumendi notariaalsel kinnitamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
• originaaldokumendil peavad olema allkirja(d) ja tempel/templid;
• originaaldokumendiks on ka notariaalselt kinnitatud või vastava ametiasutuse templiga varustatud koopia/ärakiri;
• kui originaaldokument koosneb enam kui ühest lehest ja need lehed on lahtised (st köitmata), peab igal lehel olema dokumendi väljastanud asutuse tempel ja/või volitatud isiku allkiri (põhikiri) või mõlema poole allkirjad (leping);
• originaaldokumendil ei tohi olla parandusi. Kui parandusi on siiski tehtud, peavad need olema allkirja/templiga kinnitatud.
Legaliseerimine või apostillimine
Kui ühe riigi asutuste väljastatud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. See, kas dokument tuleb apostillida või legaliseerida, sõltub sellest, millises välisriigis dokumenti kasutada tahetakse.
• Dokument kinnitatakse apostilliga, kui seda kasutatakse konventsiooniosalises riigis.
• Dokument legaliseeritakse, kui seda kasutatakse riigis, mis ei ole konventsiooniosaline ja kellega Eestil ei ole sõlmitud õiguslepingut.
• Dokumenti ei kinnitata apostilliga ega legaliseerita, kui seda kasutatakse riigis, kellega Eesti on sõlminud õiguslepingu (Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Venemaa).
Legaliseerida või apostilleerida tuleb vaid avalikud ehk ametlikud dokumendid.
Eesti avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ja samuti riigis, millega Eesti ei ole sõlmitud õiguslepingut, tuleb legaliseerida Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakonnas või välisesinduses ning seejärel selle välisriigi välisesinduses või välisministeeriumis, kus dokument soovitakse kasutusele võtta.
Välisriigi avalik dokument, mida soovitakse kasutada Eestis, tuleb legaliseerida selle välisriigi, välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud, ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või Välisministeeriumi konsulaarosakonnas.
Arvestada tuleb täiendavate lisatingimustega dokumendi teises riigis kasutamiseks.
Erinevate tähtsate toimingute puhul võidakse tunnustada üksnes kodumaiste asutuste ja ametiisikute väljaantud dokumente.
Veel tuleb arvestada, et kuigi dokumendi koopia ja tõlge on apostilliga kinnitatud, nõuavad välisriigi asutused reeglina ka originaali esitamist. Eriti kehtib see ühekordsete tõendite ja väljavõtete kohta, samuti volikirjade kohta.
