Üks tavalisemaid tekste, mille koostamisega kaasaja inimene kokku puutub, on avaldus. Selle tarbeteksti abil avaldatakse millekski soovi (tööleasumine või töölt lahkumine, puhkusele minek, teenuse ostmine või selle ostmise lõpetamine, toetuse taotlemine jne).
Avaldus on lühike, konkreetne ja informatiivne, sisaldades vaid tarvilikku teavet. Paljudel juhtudel on vastuvõtjal olemas juba valmis tehtud vastav vorm ning avalduse esitajal tuleb vaid lüngad täita ja vajalikesse kohtadesse ristid või linnukesed teha. Mõnikord on aga tarvis koostada tekst vabas vormis. Selleks puhuks mõningad näpunäited.
Avaldus kirjutatakse valgele A4 mõõdus paberile.
• Paremasse ülemisse nurka kirjutab avalduse esitaja oma nime ja kontaktandmed.
• Seejärel jäetakse väike vahe ning kirjutatakse lehe vasakusse äärde adressaadi andmed (nimi ja ametinimetus, asutus ja selle kontaktandmed).
• Pärast seda tuleb jätta suurem vahe ning kirjutada pealkirjaks „Avaldus“.
• Tekstiosa koostatakse samuti, jättes väikese vahe pärast pealkirja. Tuleks jälgida, et sõnum oleks võimalikult konkreetne, arusaadav ja loogilise ülesehitusega. Grammatika olgu korrektne ja sõnakasutus sobilik.
• Teksti lõppu eraldi reale võib panna tervitusvormeli, ent selle võib ka ära jätta.
• Avalduse alla kirjutab selle esitaja oma allkirja.
• Kuupäeva võib kirjutada nii allkirja alla kui ka üles paremale, adressaadiga samale reale.
• Kui avaldusega koos esitatakse lisadokumente, tehakse vastav märge kõige lõppu ning loetletakse need.
Tavaliselt trükitakse avaldus valmis – ning vahel ka edastatakse – arvuti abil, ent tihti võib selle kirjutada ka käsitsi (kui nt avalduse kirjutamise vajadus selgub asutuses kohal olles). Sellisel juhul tuleks jälgida lisaks eelpool nimetatule ka käekirja loetavust ning et lehe servad jääksid tühjaks.
Avalduse näidist küsi tasuta info@keeleait.ee või agnes@keeleait.ee
