Nii nagu iga tegevuse valikul, on ka tõlketeenuse puhul oluline lõppeesmärk ehk tulemus, mida saavutada tahetakse. Kõigepealt tuleks läbi mõelda, milleks materjali kasutatakse ehk mille jaoks seda vaja on: kas tarvitate ümberpandud teksti pelgalt iseenda tarbeks, kas see on mõeldud info edastamiseks kolmandatele osapooltele või soovite end tõlketeksti vahendusel eksponeerida, oma tooteid/teenuseid tutvustada ja sidemeid luua, sh endast head muljet jätta.

Kui tõlkimisvajadus tuleneb pelgalt kohustusest ja teave soovitakse edasi anda info saaja emakeeles või talle mõistetavas keeles, võib mõelda lihttõlke tellimise peale. Lihttõlge on kõige tavalisem tõlge lähtekeelest sihtkeelde koos väljastusülevaatusega. Seejuures võib, kuid ei pruugi olla teksti üle lugenud keeletoimetaja. Kui tõlke on teinud sihtkeelt emakeelena mittekõnelev tõlkija, on tekst arusaadav, kuid mitte korrektne. Selline tõlge ei vasta ka tõlkestandardis (EVS-EN 15038:2007) toodud nõuetele. Samas võib panna lihttõlke tellimise kasuks otsustama selle suhteliselt soodne hind.

Eelistada tasuks siiski, et tõlkija oleks sihtkeelt emakeelena kõnelev inimene või juhul, kui tema emakeel ei ole sihtkeel, oleks tõlke keeleliselt toimetanud seda keelt emakeelena kõnelev inimene. Selline tõlge kategoriseerub tavatõlkeks ja on hinnalt lihttõlkest kallim.

Eneseväljenduse või -reklaami eesmärgil võiks ka kõige hinnatundlikum klient lähtuda pigem kvaliteedist kui soodsast hinnast. Kvaliteeti võib teatud aja vältel küll allahindlusega osta, kuid üldiselt on reegliks, et autot jalgratta hinnaga ei saa. Seega tasuks ka erinevaid tõlkehindu võrreldes seda kindlasti silmas pidada. Siinkohal tasub mainida enda teenuste ja/või toodete tutvustamist veebikeskkonnas, kodulehel, kataloogides, buklettidel jne. Sellisel kujul reklaam jääb pikemaks ajaks ning igal juhul tuleb soodsam võtta kvaliteetne tõlge kohe, kui hiljem prioriteetide ümberhindamisel või muudest vajadustest lähtuvalt uut tõlget või tõlgitud materjalile toimetamisteenust tellida.