Pead valmis kirjutama koolitöö, motivatsioonikirja või sisuturunduse artikli, kuid see näib kohutavalt raske? Ära heida meelt! Kirjutamine ei pea olema piinarikas ja kirjalikku väljendusoskust on võimalik parandada – vaja on ainult pisut enesedistsipliini ja tahet õppida. Allpool on toodud 16 nippi, mis aitavad sul saada paremaks kirjutajaks.
1. Värskenda oma teadmisi grammatika ja õigekirja osas
Pole midagi hullemat kui kirja- ja stiilivigadest kubisev tekst. Kirjutamiseks ei pea läbima ülikooli tasemel loomingulise kirjutamise programmi, kuid grammatika ja õigekirja põhitõed peavad olema selged. Sulle on abiks Wordi õigekirjakontrolli funktsioon ja Eesti Keele Instituudi koduleht (http://portaal.eki.ee/), kust leiad muu hulgas õigekeelsussõnaraamatu, rohkelt erinevaid keelenõuande soovitusi ja eesti keele käsiraamatu.
2. Kirjuta regulaarselt
Kui tahad milleski paremaks saada, pead harjutama ja kirjutamine ei ole erand. Kahjuks ei ole keegi saanud suurepäraseks kirjutajaks üleöö, vaid see oskus kujuneb aastate ja kogemustega. Regulaarne kirjutamine vähendab hirmu tühja lehe ees ja aitab kujuneda sinu ainulaadsel stiilil. Harjutamine teeb meistriks!
3. Loe rohkem
Parimad sõnasepad on ka usinad lugejad ning regulaarne lugemine on lihtne (ja meeldiv) moodus arendada oma kirjutamisoskust. Loe lisaks blogipostitustele ka tavapärasest keerukamaid tekste ning pööra seejuures tähelepanu lauseehitusele, sõnavalikule ja teksti sujuvusele. Mida rohkem sa loed, seda suurema tõenäosusega oskad edaspidi paremini hinnata, mis teeb teksti mõjuvaks ja milliseid vigu tuleks vältida.
4. Leia endale kirjutamiskaaslane
On üsna tõenäoline, et su kolleegide seas on vähemalt üks inimene, kes soovib sisimas ka paremaks kirjutajaks saada. Kirjutamine on tavaliselt suhteliselt eraklik tegevus, kuid ka parimad kirjanikud küsivad oma tööle tagasisidet. Palu mõnel töökaaslasel või sõbral oma tööle pilk peale visata – kui mitte muud, aitab see vähemalt leida kahe silma vahele jäänud vigu.
5. Osale töötubades või kursustel
Enamikku inimesi hirmutab mõte võõraste ees oma hinge laiali laotamisest, kuid kirjutamiskursusel osalemine võib olla vägagi kasulik – ja lõbus (kui leiad hea kursuse). Kursusel osalemiseks ei pea sul sahtlipõhjas pooleliolevat romaani vedelema. Erinevad ülikoolid ja koolitusfirmad pakuvad mitmesuguseid kirjutamisele ning sisuloomele ja –turundusele pühendatud koolitusi. Leia nende seast endale sobivaim.
6. Analüüsi oma lemmikkirjutisi
Inimesed loevad tavaliselt regulaarselt samu blogisid või lehti, sest sealne sisu köidab neid, kuid enamasti ei mõelda sellele, mis täpsemalt neid köidab. Otsi üles mõned hiljutised blogipostitused, mis on sulle väga meeldinud, ja prindi need välja. Seejärel võta punane pliiats ja too esile asjad, mis sulle meeldivad: laused, väljendid ja kas või terved lõigud. Mõtle, miks need sulle meeldivad, ja otsi oma lemmikkirjutistes ühiseid jooni. Analüüsi seda, kuidas nende postituste autorid on ühelt teemalt teisele liikunud. Kasuta samu võtteid ka oma töös.
7. Imiteeri oma lemmikkirjanikke
Kõigepealt – imiteerimine ei õigusta plagiaati. Loomevargus ei ole mitte kunagi lubatud. Sul on kindlasti oma lemmikkirjanikud. Analüüsi, mis sulle nende töö juures meeldib, ja mõtle, kas saaksid seda kasutada oma kirjutamisoskuse parandamiseks. Kas su lemmikkirjanik vürtsitab oma tekste huumoriga või kasutab viiteid popkultuurile? Proovi seda ka ise. Aja jooksul kujuneb välja su oma stiil.
8. Alusta kirjutamist kavandist
Väga vähesed inimesed suudavad hakata kirjutama tühja koha pealt ilma kindla plaanita. Kavand ei pea olema midagi keerukat. Kõige lihtsam kavand võiks olla näiteks alljärgnev:
1) Sissejuhatus
2) Lühike ülevaade kirjutisest ja selle eesmärgist
3) Peatükkide/jaotiste/lõikude loetelu koos paari selgitava lausega nende sisu kohta
4) Kokkuvõte
5) Lõppõna
Kavand on nagu kaart, ilma milleta sa ju reisile ei läheks. Kui tunned, et hakkad teemast kõrvale kalduma, aitab kavand sind taas õigele teele.
9. Toimeta oma kirjutisi julgelt
Sa pead hakkama iseenda kõige karmimaks kriitikuks. Toimetamine ei ole lihtne, sest oled ju pannud oma teksti palju aega ja energiat, kuid see on hädavajalik. Kõrvalda ülearused sõnad (sellest lähemalt allpool) ja laused, kus mõte läheb hajuma. Kui kahtled mõne lõigu mõjuvuses, siis tõenäoliselt ei ole see mõjuv. Ole endaga karm ja tunne ära, millal tuleb midagi kustutada või ümber teha. See muudab su kirjutise palju paremaks.
10. Lepi sellega, et esimene mustand ei ole hea
Sulle võib näida, et teistel õnnestub kirjutamine mängleva kergusega ja neil tuleb suurepäraseid postitusi nagu varrukast, erilist vaeva nägemata. Ehk lohutab sind teadmine, et see ei ole nii. Esimene mustand on peaaegu alati jama ja see on täiesti normaalne. Ära piitsuta end, kui sul ei õnnestu esimese katsega meistriteost luua. Lihtsalt pane oma mõtted paberile ja hakka neid siis rahulikult läbi töötama.
11. Leia endale hea (kannatlik) toimetaja
Sõltumata su kirjutise eesmärgist on hea toimetajaga koostöö alustamine üks parimaid asju, mida sa oma kirjutamisoskuse parandamiseks teha saad. Parimad toimetajad ei ütle sulle lihtsalt, et miski on valesti, vaid selgitavad, miks see on valesti. Kui tahad oma tööd hästi teha, pead olema valmis konstruktiivseks kriitikaks ja kasvatama endale paksu naha – tagasiside healt toimetajalt tuleb selle naha kasvatamisel igati kasuks.
12. Jäta välja tarbetud sõnad
Üks levinumatest vigadest algajate (ja kahjuks ka mõnede kogenumate) kirjutajate seas on liiga keerukate lausete loomine, et mõjuda autoriteetsemana. Pikki ja lohisevaid lauseid oskab luua igaüks, kuid tõeline kunst seisneb oskuses oma mõtteid väljendada lühidalt, konkreetselt ja tabavalt.
13. Loe oma varasemaid kirjutisi
Enda varasemate tööde lugemine võib olla üsnagi piinarikas, kuid see on vajalik, et näha oma arengut. Loe oma vanemaid kirjutisi aeg-ajalt (kuid mitte liiga tihti) ja imetle seda, kui palju sa arenenud oled. Sa oled palju vaeva näinud ja väärid kiitust!
14. Ära karda arvamust avaldada
Veebis leidub palju ilmetut ja ühenäolist sisu. Kui tahad teiste seas silma paista, peaksid oma kirjutistesse panema ka osakese iseendast. Kui oled hakanud oma „häält“ avastama, ära karda arvamust avaldada – seda on võimalik teha ka diplomaatiliselt ja lugejatega sõjajalale minemata (kindlasti väldi lugejate meelega närvi ajamist). See muudab su kirjutised huvitavamaks ja tagab selle, et need on „sinu nägu“.
15. Tee oma teema kohta piisavalt uurimistööd
Peale loomevarguse ei õõnesta miski su jalgealust kiiremini kui kodutöö tegemata jätmine. Kui esitad oma kirjutises fakte, peavad need olema kontrollitud. Wikipedia ei ole usaldusväärne allikas – eelista originaalallikaid. Valeinfo levitamisest võib tulla suur pahandus. Rääkimata sellest, et see jätab sinust väga halva mulje.
16. Ära venita – tähtaeg on püha!
Liigne kiirustamine ei ole hea, kuid sama käib ka liigse venitamise kohta. Ükski kirjutis ei ole iial täiuslik, sest alati saaks midagi muuta, kuid sa pead teadma, millal tuleb piir tõmmata. Kui tähtaeg hingab kuklasse, siis mõnikord tuleb lihtsalt leppida sellega, et kirjutis on pisut vähem kui imetabane. Kogemustepagasi kasvades muutub kirjutamine sinu jaoks lihtsamaks ja kiiremaks.
Inspiratsioon: https://www.wordstream.com/blog
