Kuidas kujuneb tõlke hind?
Tõlke hinna määrab eelkõige teksti pikkus ehk tähemärkide, sõnade või ridade arv. Samuti mõjutab tõlke maksumust keelekombinatsioon – nn haruldasemad keelesuunad (nt eesti-hiina) on kallimad kui näiteks inglise või vene keelde või keelest tõlkimine. Tõlke hind sisaldab ka väljastusülevaatust, mille käigus kontrollitakse, kas lähtetekst on täielikult tõlgitud, tekstis esinevad nimed ja numbrid on õiged ning teksti vormistus vastab kliendi soovidele. Lisaks sõltub tõlke hind terminoloogiast ja teksti valdkonnast – spetsiifilise sõnavaraga meditsiini- ja tehnikatõlked on kallimad kui lihtsamate tarbetekstide tõlked. Tõlke hind suureneb ka siis, kui see peab valmima kiirtööna või selle valmimiseks tuleb teha tööd nädalavahetusel või riigipühal. Hinnapakkumise tegemisel võtab projektijuht kõike ülaltoodut arvesse.
Kui palju teksti on ühel A4-lehel?
Üsna sageli küsitakse tõlketöö hinda A4-lehtede arvu järgi, kuid sõltuvalt kirjasuurusest, piltide hulgast, kujunduselementidest jne võib üks A4-leht sisaldada erineval hulgal teksti. Seega ei anna A4-lehtede arv täpset ülevaadet teksti tegelikust mahust. Eestis arvestatakse tõlkemahtu üldiselt sihtkeelse teksti tähemärkide järgi, mille kohaselt sisaldab üks tõlkelehekülg 1800 tähemärki koos tühikutega (tähemärkideks loetakse nii tähti, numbreid kui ka kirjavahemärke). See arv vastab tavapärasele masinakirjaleheküljele, kuhu on 1,5 reavahega trükitud 30 rida teksti, igas reas 60 tähekohta. Mujal maailmas lähtutakse tõlkemahu arvutamisel ka sõnade või ridade arvust, näiteks võrdub üks tõlkelehekülg umbes 250 sõnaga või 30 standardreaga, milles on 50–55 klahvilööki (tühikutega). Tähemärkide või sõnade arvu saab kontrollida Microsoft Wordis.
Mis võib tõlke hinnale lisanduda?
Tõlke hinnale võivad lisanduda korrektuuri ja toimetamise tasu ning mis tahes tugiteenuste tasud. Need on erinevad teenused, mida tõlkebüroo pakub lisaks tõlketeenusele ja mille eesmärk on tagada töö kvaliteet: keelealane nõustamine, terminoloogia väljatöötamine, terminibaaside ja tõlkemälude koostamine, täiendamine või kontrollimine/parandamine, lokaliseerimine, dokumentide väljatrükkimine ja andmekandjatele kirjutamine, küljendamine ja kujundamine jne.
Ma soovin lasta tõlkida ainult ühe rea teksti. Miks ma pean tasuma poole lehekülje eest?
Isegi kui tõlgitav tekst on ainult üks rida pikk, peavad sellega tegelema mitu inimest (projektijuht ja tõlkija). Seepärast küsitakse tõlke eest alati vähemalt poole tõlkelehekülje tasu ka siis, kui teksti maht on sellest väiksem.
Kui kiiresti tõlge valmis saab?
Tavaliselt lähtutakse tõlkimisele kuluva aja arvutamisel põhimõttest, et ühele kliendile on arvestuslik maht viis tõlkelehekülge päevas. Arvestada tuleb ka osapoolte suhtlusele ja väljastusülevaatusele kuluva ajaga ning korrektuuri/toimetamise või muude tugiteenuste tellimisel lisandub ka neile kuluv aeg. Kui ühele kliendile tuleb tõlkida rohkem kui viis tõlkelehekülge päevas, loetakse see kiirtööks. Tõlkimise kiirust mõjutab ka teksti raskusaste ehk see, kas tekst nõuab spetsiifilist sõnavara ja eeltööd. Tähtajas lepitakse alati kokku enne tõlkimisega alustamist.
Mis vahe on korrektuuril ja toimetamisel?
Korrektuur ja toimetamine erinevad teksti kontrollimise põhjalikkuse poolest, kuid mõlemad on tõlke kvaliteedi tagamisel olulised. Keelekorrektuuri käigus kontrollitakse teksti keelelist korrektsust ja arusaadavust ning parandatakse võimalikud trüki- ja kirjavead ning näpuvääratused, mida arvuti õigekirjakontroll ei ole veaks märkinud. Erinevalt toimetamisest ei tehta korrektuuri käigus tekstile sisulisi ega stiiliga seotud parandusi ega kontrollita tõlke vastavust lähtetekstile. Toimetamise puhul eristatakse keelelist toimetamist, mille korral keskendutakse eelkõige teksti keelelisele korrektsusele ja arusaadavusele, ning erialasest toimetamisest, mille korral kontrollib vastava valdkonna ekspert tõlke sisulist täpsust ja erialaste terminite kasutamist. Kui kliendi jaoks on olulisim lihtsalt tekstist arusaamine, piisab korrektuurist. Keerukamate, spetsiifilise sõnavaraga tekstide puhul tasub tellida ka toimetamine. Toimetamist ja korrektuuri saab tellida ka enda koostatud või tõlgitud tekstidele.
Mis vahe on tõlkijal ja tõlgil?
Tõlkija tõlgib kirjalikku ja tõlk suulist teksti. Suulise tõlke puhul eristatakse kolme liiki: järeltõlge, sünkroontõlge ja sosintõlge. Järeltõlke puhul esitab kõneleja oma ettekande osade kaupa, misjärel tõlgib tõlk need osad võimalikult täpselt sihtkeelde, ehk kõneleja ja tõlk räägivad vaheldumisi. Järeltõlge sobib väiksematele üritustele. Sünkroontõlke puhul räägib tõlk esinejaga samal ajal. See sobib suurematele üritustele, kus kasutatakse enam kui ühte töökeelt. Sünkroontõlkeks on vajalik vastav tehnika – tõlk viibib spetsiaalses tõlkekabiinis ja tõlge edastatakse kuulajate kõrvaklappidesse samaaegselt esineja jutuga. Sosintõlke puhul tõlgib tõlk vaikse häälega 1–3 inimesest koosnevale rühmale samaaegselt esineja jutuga (tõlketehnikat ei ole tarvis). Suuline tõlge tuleks tellida aegsasti, et tõlk jõuaks end ürituse valdkonna ja erialase sõnavaraga kurssi viia.
Mida tähendab lokaliseerimine ja miks see vajalik on?
Lokaliseerimine tähendab materjali kohandamist kohaliku kultuuri- ja keelekeskkonna järgi, mistõttu on see põhjalikum kui tavapärane tõlkimine. Lokaliseerimise eesmärk on luua kultuurikonteksti sobiv ühemõtteliselt ja õigesti mõistetav ning loomulikuna mõjuv tekst. Mõnikord tuleb tekst osaliselt ümber kirjutada, milleks tuleb tunda kohalikke tavasid ja seaduseid. Teinekord tuleb muuta teksti kujundust, pilte või muid illustreerivaid materjale (näiteks vältimaks teksti lugejate tahtmatut solvamist). Sagedamini vajavad lokaliseerimist tehnilist laadi tekstid, kus leidub materjali, mille vormistamine või esitus erineb kultuuriti. See hõlmab näiteks kuupäevade esitamise viisi, mõõtühikuid jne. Samas ei tohi teksti algne sisu lokaliseerimise käigus liigselt muutuda ja sihtkeele kultuuritavade järgi kohandatakse siiski ainult vajalikud osad.
Miks kasutada tõlketarkvara?
Tõlketarkvara seostatakse sageli ekslikult masintõlkega (Google Translate’iga). Tegelikult lihtsustab ja kiirendab tõlketarkvara oskusliku kasutamise korral tõlkija tööd oluliselt – eriti selliste tekstide puhul, milles esineb palju korduseid (nagu näiteks kemikaalide ohutuskaardid). Tõlketarkvara ei asenda tõlkijat. See ei tõlgi teksti ise ära, vaid salvestab tõlgitud osad tõlkemällu. Kui tekstis esineb korduseid või sarnaseid osi, tuvastab süsteem need ja pakub varasemate tõlgete põhjal välja tõlkevariandid. Tõlkija otsustab, kas välja pakutud tõlget saab kasutada või mitte, või muudab seda vastavalt vajadusele. Tõlketarkvara aitab tagada tõlgete parema kvaliteedi, sest tõlkemälu on tavaliselt siiski võimekam kui inimmälu. Keeleaida tõlkijad kasutavad peamiselt MemoQ-d ja Acrossi.
