Ajaga kaasas käimiseks vajab keel uudissõnu, mille leidmiseks korraldatakse aeg-ajalt sõnavõistluseid. Samuti on keelehuvilistel võimalik uudissõnu välja pakkuda Eesti Keele Instituudi uute sõnade foorumis (vt https://portaal.eki.ee/uuedsonad.html).
Ei ole eriline üllatus, et EKI uute sõnade loetelus on paljud uudissõnad seotud nutitehnoloogia ja sotsiaalmeediaga. Näiteks sõna selfie omakeelse vastena on pakutud sõnu endel, isekuva, näoklõps ja selvik. Groufie’t ehk isetehtud rühmapilti võiks nimetada rühmaklõpsuks. Ühe korraliku näo- või rühmaklõpsu tegemiseks on hädavajalik klõpsuvars (selfie stick ehk abivahend enese ja grupi pildistamiseks). Ka on nutipõlvkonna elu lahutamatuks osaks roaklõpsud ehk restoranis serveeritud roogade pildistamine. Parimad klõpsud tuleb loomulikult sotsiaalmeediasse üles laadida, möödaminnes ka teiste postitused üle vaadates – selle tarbeks on välja pakutud sõna nutitama (nutitelefoni, tahvelarvutit vm nutiseadet kasutama). Facebook ehk lõustaraamat, näoraamat või pilksirvik on juba iganemas, uus mood on instagraafia (fotograafia nutiseadmega, mille eesmärk on saada pilt, mida oleks paslik Instagramis jagada) ja juubikud (youtuber’id).
Kuigi mitmed välja pakutud „uudissõnad“ on juba pikka aega kasutusel olnud slängisõnad, näiteks burks (hamburger), disla (diiselkütusega töötav mootor, auto või seade), allarid (aluspüksid), krõbuskid (koerte või kasside kuivtoit), pannukas (pannkook), tõuks (tõukeratas) ja eur (euro eestikeelne vaste), leidub uute sõnade loetelus ka rohkelt leidlikke ja samas armsalt eestipäraseid uudissõnu. Mõelge ainult, kui kuuleksite igapäevaelus midagi sellist: „Esa viis nöhaviku käes vaevleva lapse arstlasse, kus laps kukkus põngerdama ja hea tundetaibuga ail pidi ta maha rahustama“ (tõlge: „Lapse ees nii isa kui ka ema rolli täitev meessoost isik viis nohu-köha-palaviku käes vaevleva lapse polikliinikusse, kus laps kukkus põngerja kombel üleannetult käituma ja hea emotsionaalse intelligentsusega meditsiiniõde pidi ta maha rahustama“). Või siis: „Heamus, maopaid ja sõberlaste seltskond – mida veel elult tahta?“ (tõlge: „Meeleolu tõstev hea muusika, magu hellitavad suupisted ja headest sõpradest sugulaste seltskond – mida veel elult tahta?“). „Tiit muutub iga aasta detsembris külaliskadedaks ja pere esimisiku sunnil ette võetava jõrbimise elab ta üle ainult rohke särtsumärjukese toel“ (tõlge: „Tiit ei soovi detsembrikuus ühtki külalist näha ning pere esinaise sunnil ette võetava suuremahulise jõulusisseostude tegemise elab ta üle ainult rohke energiajoogi toel“). „Veidrat pükstükki kandva utsituspatraja jutus oli mitu ebatõika“ (tõlge: „Veidrat ühes tükis pluusi ja pükste kombinatsiooni kandev motivational speaker esitas oma jutus mitu valeväidet“). „Mustikul õnnestus lõpuks lehmaehmutis ületada – ülejäänud karja valdas nii kaasrõõm kui ka rõõmamine“ (tõlge: „Mustikul õnnestus lõpuks elektrikarjus ületada – ülejäänud karja valdas nii rõõm tema heameelest kui ka positiivne kadestamine“). Kas pole toredad sõnad?
ÕSi järgmise trüki täienduste loend näitab selgelt, et kunagised uudissõnad võivad aja jooksul muutuda meile nii omaseks, et ei tundugi enam uute sõnadena. Näiteks sisaldab see loend muu hulgas sõnu ideevõistlus, kaugsuhe, klubitama, käsitööõlu, egomaniakk, joogatama, pooletoobine, rööprähklemine, sooneutraalne, tänavatoit, valgussaaste, vihakõne ja õpitud abitus. Samuti on loendis mitmeid tehnoloogia arengut peegeldavaid sõnu, näiteks nutiseade, näotuvastus, 3D-printer, e-resident, viipemakse ja hübriidkaamera. See näitab, et oma valikutega saab igaüks keele arengut suunata ning praegused „mitteametlikud“ uudissõnad, mille keelekasutajad tarbesse võtavad, võivad mõne aasta pärast saada osaks keelenormist.
* Jätkusuutlik, elujõuline. 2010. aasta sõnavõistlusel väljavalitud sõna. Töörühm oli küll seda meelt, et sobivas kontekstis kõlbavad ka sõnad jätkusuutlik, säästev ning elujõuline tähistama millegi suutlikkust, ent kõikehõlmava tabavama vaste otsimisel langes eelistus kestma-tüvest moodustatud vormile kestlik. Sõna ise on vana, esineb juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus tähenduses ’(edasi)kestev, vastupidav’. (EKI)
